Ära seisa mu haual ja nuta mind taga, mind pole seal, ma vaikselt ei maga. Ma lendan koos tuultega taeva all, ma olen talvehommiku hall, Viljapõllul paistan päiksena suvel, sügisel su juurde vihmana tulen. Kui hommikul ärkad ja taevas näed linde, neid vaadates olla võid päris kindel, et laulan seal eemal koos nendega, kuid öösel muutun täheks ma. Ära seisa mu haual ja ole kurb, mind pole seal, see polnud mu surm.
(Mary Elizabeth Frye)
Meie südamed ja hinged on täis valu, kui jätame hüvasti meie hulgast raske haiguse tagajärjel lahkunud kalli Piret Uudekülliga. On raske harjuda mõttega, et sa ei tulegi enam omal tagasihoidlikul ent kindlal moel. Et sa ei istugi enam oma laua taga ega meiega koos puhketunnil. Et sinuga ei saa jagada oma rõõme ja muresid, mida olid alati valmis kuulama ja alati oli sul olemas tarkus igaks olukorraks…
Jääb üle vaid tänada saatust, mis meid kokku viis ja olla õnnelik, et olid meiega.
Sa jääd alati meie südametesse ja mõtted sinust annavad jõudu.
Antibiootikumidest. Ka hambaravis.
18.-24.november on ülemaailmne Maailma tervishouiorganisatsiooni (WHO) poolt välja kuulutatud “Antibiootikumide teadlikkuse tõstmise nädal”
Seetõttu tahame ka oma patsiente teavitada ning hoida neid antibiootikumide liigse ja vale kasutamise eest. Peale seda, kui Alexander Fleming 1928.aastal penitsilliini avastas, on antibiootikumidest saanud kogu maailmas tänapäevase meditsiini üks nurgakividest. Antibiootikumide abil ravitakse mikroobide poolt tekitatud infektsioone ja põletikke ning neid kasutatakse ka ärahoidva ravina paljude invasiivsete ehk inimkehas tehtavate kirurgiliste ja muude protseduuride juures, et vältida võimalikku tekkivat põletikkuja tehes nende protseduuride läbiviimise üldse võimalikuks . Seega on meie elu viimase peaaegu 100 aasta jooksul muutunud oluliselt võrreldes kogu inimkonna eelneva ajalooga.
Kuid seoses antibiootikumide laia kasutusega, on kogu maailm nüüd viimasel ajal kogemas midagi hoopis uut- antibiootikumresistentsus. See on olukord, kus mikroorganismid muutuvad nii kiiresti, et ravimid, mis on ette nähtud nende hävitamiseks, on juba vananenud ja ei toimi.
Kuidas tekib resistentsus antibiootikumide vastu? Alati leidub mikroobe, mis mingil põhjusel antibiootikude toimel ei hävine. Vastuseks ravimile tekib mikroobis muutus molekulaarsel tasemel ja tekivad nn.”supermikroobid”. Need mikroobid paljunevad ja levivad organismist keskkonda, tekitades neile soodsate tingimuste tekkimisel uuesti infektsioone. Samamoodi levivad resistentsed mikroobid toiduga ka loomadelt inimestele, kui loomad on antibiootikume saanud.
Antibiootikumresistentsed infektsioonid ei püsi riigipiiride taga ja see probleem on kogu maailma haarav. Kui protsess jätkub nii nagu praegu, siis arvatakse, et aastaks 2050 sureb ülemaailmselt antibiootikumresistentsetesse infektsioonidesse 10 miljonit inimest aastas ja see on kõikidest surma põhjustest esikohal.
Me kõik saame anda oma panuse, kui kasutame antibiootikume vaid siis, kui see on vajalik ja täpselt nii nagu arst on ette kirjutanud.
Meie siin kliinikus arstidena ei taha kindlasti kirjutada antibiootikume kergekäeliselt, sest enamikke hambamuresid saab lahendada ilma antibiootikumideta. Ja ka valuvaigistina antibiootikumid ei toimi. Selleks on teised ravimid.
Kasutame antibiootikume teadlikult ja vastutustundlikult, nii aitame ennast ja kõiki teisi.
