Müofunktsionaalne teraapia

Müofunktsionaalne teraapia on näo- ja suupiirkonna sisemiste- ja välimiste lihaste funktsioonidele suunatud ravi 

Eesmärk on saavutada ninahingamine, keele õige puhkeasend, õige mälumis- ja neelamismuster, mis on eelduseks lapse näokolju, ülemiste hingamisteede ja hambumuse normaalseks arenguks.

Ravi põhineb lihaste toonust ja funktsiooni parandavate harjutuste määramisel, nende harjutuste regulaarses kontrollimises. Müofunktsionaalne terapeut teeb tihedat koostööd hambaarstiga, diagnoosib ja teeb regulaarselt fotostaatust, et hinnata ravikulgu. Abivahenditena kasutatakse müofunktsionaalseid Myobrace ja Myosa kapesid. Ravi kestus on keskmiselt 1-2 aastat.

Müofunktsionaalse ravi eelduseks on järjepidevus. Terapeut koostab erinevatest ravitsüklitest koosneva raviplaani. Ravi õnnestub, kui on toimiv koostöö patsiendi, patsiendi pere, terapeudi, suunava hambaarsti/ortodondi vahel.

Alustades müofunktsionaalsete häirete ravimisega juba lapseeas, on võimalik ennetada mitmeid ortodontilisi , näo- ja lõualuudega seonduvaid hambumusprobleeme.

Müofunktsionaalse terapeudi vastuvõtule võiks pöörduda, kui teil või teie lapsel on:

Suuhingamine

• Nina kaudu hingates on aju varustatavus hapnikuga maksimaalne, läbi suu hingates tekib kroonilisest hapnikupuudusest väsimustunne ja keskendumishäired
• Nina kaudu sissehingatav õhk on filtreeritud ja väheneb risk haigestuda infektsioonhaigustesse
• Suu kaudu hingates vajub keel suu põhja, mis võib põhjustada hambumusanomaaliaid ning muuta näokuju ja rühti.
• Suuhingajal on sageli rohkem hammaste- ja igemehaigusi, sest avatud suu on kuiv ning sülg ei saa oma kaitsvat toimet avaldada.
• Häälekas hingamine ja norskamine une ajal, rahutu uni, süljevoolus magades.

Keele ebaõige funktsioon ja/või puhkeasend

• Kõnehäired võivad juhtida tähelepanu, et keeletoonus on nõrk.
• Keele piiratud liikuvus võib olla seotud lühikese keelekidaga.
• Neelamis- ja mälumisfunktsioonihäire – söömine on aeglane ja/või suuümbrus on peale sööki toiduga määrdunud, köhimine, toidu kurku tõmbamine.
• Kõrge ja kitsas suulagi viitab, et keele puhkeasend ei ole suulaes, mis põhjustab omakorda hambushäireid.
• Süljevoolus kõneldes, süües, magades (neelamisfunktsioonihäire)

Keelekida lõikuse eel ja järel keele harjutuste määramiseks

et tõsta toonust ja vältida kida vanasse asendisse tagasi kinnitumist

Hambumushäired

• Kitsad hambakaared, mille tõttu tekib hammastel ruumipuudus
• Risthambumus
• Pidurdunud ala- või ülalõua areng, mis võib olla põhjustatud ebaõigest näolihaste rühist.
• Nõrk huulte ja/või põskede toonus – suu on puhkeolekus avatud, võib põhjustada esihammaste kaldumist huulte poole.
• Kulunud hambad öisest krigistamisest või kokkusurumisest

Õige asend.

Vale asend

Halvad harjumused

• Sõrmede, pöidla või esemete (teki, kaisukaru vms) imemine
• Luti imemine