Antibiootikumidest. Ka hambaravis.
18.-24.november on ülemaailmne Maailma tervishouiorganisatsiooni (WHO) poolt välja kuulutatud “Antibiootikumide teadlikkuse tõstmise nädal”
Seetõttu tahame ka oma patsiente teavitada ning hoida neid antibiootikumide liigse ja vale kasutamise eest. Peale seda, kui Alexander Fleming 1928.aastal penitsilliini avastas, on antibiootikumidest saanud kogu maailmas tänapäevase meditsiini üks nurgakividest. Antibiootikumide abil ravitakse mikroobide poolt tekitatud infektsioone ja põletikke ning neid kasutatakse ka ärahoidva ravina paljude invasiivsete ehk inimkehas tehtavate kirurgiliste ja muude protseduuride juures, et vältida võimalikku tekkivat põletikkuja tehes nende protseduuride läbiviimise üldse võimalikuks . Seega on meie elu viimase peaaegu 100 aasta jooksul muutunud oluliselt võrreldes kogu inimkonna eelneva ajalooga.
Kuid seoses antibiootikumide laia kasutusega, on kogu maailm nüüd viimasel ajal kogemas midagi hoopis uut- antibiootikumresistentsus. See on olukord, kus mikroorganismid muutuvad nii kiiresti, et ravimid, mis on ette nähtud nende hävitamiseks, on juba vananenud ja ei toimi.
Kuidas tekib resistentsus antibiootikumide vastu? Alati leidub mikroobe, mis mingil põhjusel antibiootikude toimel ei hävine. Vastuseks ravimile tekib mikroobis muutus molekulaarsel tasemel ja tekivad nn.”supermikroobid”. Need mikroobid paljunevad ja levivad organismist keskkonda, tekitades neile soodsate tingimuste tekkimisel uuesti infektsioone. Samamoodi levivad resistentsed mikroobid toiduga ka loomadelt inimestele, kui loomad on antibiootikume saanud.
Antibiootikumresistentsed infektsioonid ei püsi riigipiiride taga ja see probleem on kogu maailma haarav. Kui protsess jätkub nii nagu praegu, siis arvatakse, et aastaks 2050 sureb ülemaailmselt antibiootikumresistentsetesse infektsioonidesse 10 miljonit inimest aastas ja see on kõikidest surma põhjustest esikohal.
Me kõik saame anda oma panuse, kui kasutame antibiootikume vaid siis, kui see on vajalik ja täpselt nii nagu arst on ette kirjutanud.
Meie siin kliinikus arstidena ei taha kindlasti kirjutada antibiootikume kergekäeliselt, sest enamikke hambamuresid saab lahendada ilma antibiootikumideta. Ja ka valuvaigistina antibiootikumid ei toimi. Selleks on teised ravimid.
Kasutame antibiootikume teadlikult ja vastutustundlikult, nii aitame ennast ja kõiki teisi.
