In memoriam…

Ära seisa mu haual ja nuta mind taga,
mind pole seal, ma vaikselt ei maga.
Ma lendan koos tuultega taeva all,
ma olen talvehommiku hall,
Viljapõllul paistan päiksena suvel,
sügisel su juurde vihmana tulen.
Kui hommikul ärkad ja taevas näed linde,
neid vaadates olla võid päris kindel,
et laulan seal eemal koos nendega,
kuid öösel muutun täheks ma.
Ära seisa mu haual ja ole kurb,
mind pole seal, see polnud mu surm.

(Mary Elizabeth Frye)

Meie südamed ja hinged on täis valu, kui jätame hüvasti meie hulgast raske haiguse tagajärjel lahkunud kalli Piret Uudekülliga. On raske harjuda mõttega, et sa ei tulegi enam omal tagasihoidlikul ent kindlal moel. Et sa ei istugi enam oma laua taga ega meiega koos puhketunnil. Et sinuga ei saa jagada oma rõõme ja muresid, mida olid alati valmis kuulama ja alati oli sul olemas tarkus igaks olukorraks…

Jääb üle vaid tänada saatust, mis meid kokku viis ja olla õnnelik, et olid meiega.

Sa jääd alati meie südametesse ja mõtted sinust annavad jõudu.